XI - Teistmoodi IT

Tänapäeval on väga palju erinevaid infotehnoloogilisi riist- ja tarkvaralahendusi, mis võimaldavad puuetega inimestel arvuteid ja muid seadmeid kasutada. Täpsemalt räägiksin kõnesünteesist.

 

Kõnesüntees on sisuliselt inimkõne imiteerimine tehnilise seadme poolt ehk loomulikul keelel põhineva teksti konverteermine kõneks. Esmalt konverteeritakse sümbolitel põhinev tekst võrdväärseteks välja kirjutatud sõnadeks ning seejärel toimub teksti lingvistiline töötlus kasutades foneetilist transkriptsiooni, mis tagab sõnade, sõnaühendite ja lausete korrektse häälduse. Kõnesüntees on ennekõike oluline nägemis- ja kõnepuudega inimestele, kuid sellest on abi ka teistel arvutikasutajatel.

 

Paljudel operatsioonisüsteemidel on kõnesüntees juba mingil kujul sisse ehitatud, nt Windows MS Narrator ning iOS VoiceOver. Ka Interneti tarbimiseks on mitmeid rakendusi, pluginad ja vidinaid, mis võimaldavad lugeda teksti näiteks otse e-mailidest, veebilehtedelt, RSS feedist või ka tööriistaribalt. Küllaltkti eesrindlik kõnesünteesil põhinevate rakenduste loomisel on taaskord Google – näiteks Google Play raamatute ettelugemiseks, Google Translate tõlgete ette lugemiseks ja Google Talkbacks täies mahus tagasiside saamiseks. Google Talkback on Androidil põhinevatesse seadmetesse eelinstalleeritud teenus, mis aitab vaegnägijatel ja pimedatel oma seadmetega paremini suhelda. See kasutab ette loetavaid tekste, vibratsioone ja muid audiol põhinevaid tagasiside vorme, mis aitavad kasutajal aru saada, mis parasjagu on ekraanil kuvatud, millel kasutaja parasjagu vajutab ja mida valitav tegevus teha võimaldab.

 

Kui rääkida üldistest avatud lähtekoodil põhinevatest kõnesünteesi programmidest, mis suudavad opereerida erinevatel operatsioonisüsteemidel, siis mainiksin ära eSpeak’i. eSpeak on kompaktne ja avatud lähtekoodiga kõnesüntesaator Windowsile ja Linuxile, mis pakub küllaltki laias valikus erinevaid keeli, mh eesti keelt. eSpeak’i saab kasutada käsurea programmina, aga ka jagatud teegina. Suur osa eSpeak'i keeltest põhineb Wikipediast leitud informatsioonil ja tagasisidel emakeelena rääkijatelt. Enamik inimesi, kes on aidanud kõnesüntesaatorit täiendada on olnud nägemispuudega. Tänu oma väiksusele ja suurele keelevalikule on eSpeak olnud vaikimisi ekraanilugeja Windowsil ja Ubuntul ning Linuxi paigaldusplaatidel. Muuhulgas on eSpeaks programm olnud kasutusel ka Google Translate projektis. Peab aga tõdema, et erinevate keelte kvaliteet on väga erinev. Mõndade keelte osas on tehtud märgatavalt enam tööd või saadud rohkem tagasisidet emakeelena kõnelejatelt. Seega arenguruumi kindlasti on.

 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõnesüntees on tänapäeval leidnud väga suurel hulgal kasutust erinevate arvutite ja nutiseadmete rakendustes. Kuna inimkõne jäljendamine on väga keerukas protsess, siis on aga selles vallas kindlasti veel probleeme – korrektsed hääldused, rõhud jms. Ennekõike on probleem just väiksemate ja vähem levinud keelte puhul. Sellest hoolimata on tegemist tehnoloogiaga, mis kindlasti hõlbustab puuetega inimeste arvutikasutust.

 

Viited:

1.      http://www.androidcentral.com/what-google-talk-back

2.      https://en.wikipedia.org/wiki/Speech_synthesis

3.      https://en.wikipedia.org/wiki/ESpeak

4.      http://espeak.sourceforge.net/

 

 

 

 

 

 

X - Häkkerid

Minu hinnangul üheks heaks IT-projekti näiteks, kus on edukalt kasutanud häkkerlikku mõtteviisi, on Mozilla Firefox. Tegemist on vaba tarkvaralise ja avatud lähtekoodiga veebilehitsejaga, mis töötab Windows, OS X ja Linux operatsioonisüsteemidel. Seda arendab mittetulunduslik organisatsioon Mozilla Foundation, tema tütarorganisatsioon Mozilla Corporation ja tuhanded vabatahtlikud.

 

Mozilla Firefoxi projektiga alustasid kolm meest - Dave Hyatt, Joe Hewitt ja Blake Ross 2002. aastal eksperimendi korras. Nad soovisid tõestada, et loodav veebibrauser vastab Netscape'i ärinõuetele, kelle käes oli suur osa kogu brauseriturust. Esialgu kandis projekt nime Phoenix, seejäel Firebird ja alates lõpuks Firefox. Firefox osutus väga populaarseks ennekõike tänu selle kiirusele, turvalisusele ja lisadele. Üheksa kuu jooksul peale selle väljalaskmist oli Firefoxi alla laetud 60 miljonil korral. Firefox on oma populaarsust aja jooksul pidevalt suurendanud ja 2015. aasta sügiseks kasutatavuselt teine brauser maailmas.

 

Steven Levy rõhutab häkkerieetikas kahte punkti – ligipääs arvutitele ja kõigele muule õpetlikule peaks olema totaalne ja piiramatu ning kogu info peaks olema vaba. Asjaolu, et Mozilla Firefox näol on tegemist vaba tarkvaraga ning ühise arendamise võimaldamine viitavad häkkerieetikas olulisel kohal olevale vabale infolevikule.

 

Mozilla kommuun juhindub oma tegevuses kindlastest põhimõtetest. Nad kutsuvad end tehnoloogidest, mõtlejatest ja arendajatest koosnevaks ülemaailmseks kogukonnaks, kes töötab ühiselt selle nimel, et hoida internetti elus ja ligipääsetavana selliselt, et inimesed üle maailma saaksid olla informeeritud kaastöötajad ja veebiloojad.  Sellist kogukondlikku tegevust võib pidada iseloomulikuks häkkerikogukonnale.

 

Loengukonspektis mainitakse, siis häkkerluses hinnatakse erinevaid tegevusi, mis aitavad ühist eesmärki saavutada – teisi häkkereid abistavate vahendite loomine, testimine, info avaldamine, juhendite kirjutamine, meililistide haldamine, tutvustamine, infomaterjalide kirjutamine jne. Ka Mozilla kommuun pakub igaühele selliseid võimalusi. Iga soovija võib valida valdkonna, kus ta soovib kaasa lüüa. Selleks võib olla programmeerimine, testimine, õpetamine, tõlkimine jms ehk hinnatud on kõik vabatahtlikud.

 

Eelpool toodust lähtuvalt võiks küll väita, et Mozilla Firefox on kindlasti üks näide IT-projektist, kust leiab häkkerikultuurile iseloomulikke jooni.

Viited:
1.      https://en.wikipedia.org/wiki/Firefox
2.      https://www.mozilla.org/et/
3.      https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/H%C3%A4kkerid  

IX - Tsensuur, privaatsus ja Internet

Mark Andrejevic kirjeldatud digiaedik on kontseptsioon interaktiivsest Interneti-maailmast, kus iga meie tegevus internetis jätab maha digitaalse jälje ning jõuab kuhugi, millest meil aimugi ei ole. Selle informatsiooni alusel luuakse omakorda uut informatsiooni. Võib öelda, et igaühe kohta meist on olemas nn isiklik veebiprofiil üha täieneva infoga meie tarbimisharjumuste, sotsiaalsete suhete, asukohtade jms osas. Küsimus täna pole enam niivõrd selles, millist informatsiooni meie kohta kogutakse, vaid kuidas seda kasutatakse, vahendatakse ja müüakse.

 

Ühelt poolt inimesed lekitavad enda kohta infot teadlikult, täites erinevaid vorme, tehes sotsiaalmeedias postitusi või laadides internetti üles endast pilte. Teiselt poolt tekib informatsioon kasutaja kohta läbi erinevate interaktiivsete tehnoloogiate. Kui inimene sirvib veebis erinevaid lehekülgi, siis seeläbi täieneb ka tema isiklik veebiprofiil üha detailsema infoga. Andrejevic toob üsnagi julge võrdlusena välja, et kui me osaleme interaktiivses digitaalses maailmas, siis me saame justkui erinevate ettevõtete laborirottideks, suuremahuliste ja kontrollitud eksperimentide subjektideks. Selliste eksperimentide eesmärk on avastada kasutajamustreid lähtudes kasutajate käitumisest, asukohtadest, demograafiliste näitajatest jms ning seeläbi kasutajaid paremini mõjutada ja nendega manipuleerida. Selliseid detailsed personaliseeritud andmeid kasutakse näiteks suunatud reklaami pakkumiseks, aga ka näiteks kasutaja andmete edasi müümiseks.

 

Ilmselt ei pane me kuigivõrd pahaks seda, et eBays tootekataloogide sirvimisel soovitatakse meile tooteid, millest me võiks potentsiaalselt huvitatud olla. Samas pole me kindlasti huvitaud sellest, et meie jaoks nähtamatu profiili küljes ripub info meie meditsiinilise seisundi kohta või ülevaade meie pangakonto toimingutest.

 

Digiaedik on samas ühiskonna arengu seisukohalt väga kasulik ja oluline. Arvestades seda kui palju tekib veebi igapäevaselt uut informatsiooni, on sealt sobiva ja vajaliku välja filtreerimine küllatki ajakulukas ja peadmurdev töö. Teades aga kasutaja soove ja vajadusi, on võimalik pakkuda talle paremaid ja sobivamaid tooteid/teenuseid. Veebis surfamine on tänu kasutaja profiili tundmisele märka kiirem ja efektiivsem.

 

Täna on aga väga suureks probleemiks kasutajate teadmatus ja kogenematus. Me ei tea, millist infot meie kohta ja mil eesmärgil kogutakse. Veelgi enam – väheste teadmistega kasutajad ei tea üldsegi, et tema kohta infot kogutakse ning seetõttu jagatakse internetis sellist infot, mis võib väga tugeval määral rikkuda tema privaatsusfääri ja põhiõiguseid.

 

On ilmselge, et lähiaastatel on inimeste kohta kogutud informatsiooni kontrollimine ja kasutamine veelgi suuremat hoogu saamas. Digiaedik kui selline on ühiskonna arengu seisukohalt oluline ja vajalik, kuid minu hinnangul peab aga siiski hakkama suuremat tähelepanu pöörama kasutaja kaasamisele tema andmete privaatsuse osas. Kasutajal peab olema  võimalus selgitada välja, millist infot tema kohta kogutakse ja mida sellega tehakse (sh ka see, kellele ja mil eesmärgil seda infot edasi müüakse). Seeläbi saab inimene langetada teadlikke otsuseid, kas üldse, mida ja mil määral ta ikkagi internetis teeb või tegemata jätab. 

 

Viited:
1. http://amsterdamlawforum.org/article/view/94/168 

VIII teema - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Võrgusuhtlemise kärk number 4: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

Kuigi iga võrgukodaniku kohutus on tagada see, et tema poolt võrku saadetav ei raiskaks kellegi teise aega, ei pea sellest reeglist paljud kinni. Üha enam oma igapäevases elus tunnen, et see on punkt, mille osas võrgukasutajad peaks end rohkem „harima“.

Minu meelest üheks heaks näiteks on tööalased e-kirjad, millega me kõik oleme kokku puutunud. Sagedamini kui ma sooviks on potsatanud postkasti kirju, mis omakorda sisaldavad pikka varasemat kirjavahetust erinevate osapoolte vahel. Lõpuks on siis kiri adresseeritud  sulle küsimusega stiilis „Saad sa sellele vastata?“ või „Tead sa sellest midagi?“. Selleks, et nüüd „sellele vasta", tuleb alustada kõige esimesest kirjast ja kogu sõnumivahetus algusest lõpuni läbi lugeda. Sageli sisaldavad aga sellised pikad kirjavahetused väga palju ebaolulist lisainfot, mida sul reaalseks vastamiseks vaja ei lähe. Kuna sa aga ei oska sel ajamomendil välja filtreerida olulist ebaolulisest, tuleb terve sõnumivahetus läbi töötada. Kas tõesti ei võiks kodanik, kellel on infot vaja, võtta paari lausega kogu teema kokku ja sõnastada normaalse konkreetse küsimuse? Mul on juhtunud ka selline olukord, kus edastati samuti väga tihe infovahetus vähemalt viie osapoole vahel (sh erinevad asjasse puutuvad lingid, manused jms). Olles sellest teemast ennast juba mõne tunni jooksul ajusid ragistades peaaegu läbi purenud, potsatas postkasti järgmine kiri „Teema maas, pole vaja enam tegelda!“. Kui oleks natuke enne „forward“-nupu vajutamist asjasse süübinud, poleks ju pidanud teise inimese aega kulutama. Minu meelest on need ehedad näited olukordadest, kui ei austata teiste inimeste aega.

VI teema - IT proff...?

Kes tegelikult on „IT proff“? IT ei ole ju ainult arendamine. Lisaks arendajatele on olemas ka analüütikuid, arhitektid, testijad, haldurid jne. Iga roll neist on teataval määral seotud erinevate eelduste ja omadustega ning nõuab ka erinevaid oskusi. Käesolevas kirjatükis ma lähtun arendaja vaatevinklist, kuid ka siin võib täheldada erinevusi. Minu hinnangul sõltuvad erinevate eelduste, oskuste ja  omaduste osatähtsused ka sellest, kas ollakse IT teenuste pakkuja rollis arendaja (nt Nortal), karbitoodete arendaja (nt Microsoft) või arendaja suvalises ärivaldkonnas (nt Eesti Energia).

IT profi üks kõige olulisem eeldus on võime näha asju laiemalt ja mõista ärivaldkonda. Ta peab aru saama, mida ja miks äripool tahab ning miks nad midagi teevad, mitte tuimalt algset lähteülesannet programmi jaoks sobivalt ümber toksima (programmeerima). Hea IT proff peaks tagama selle, et vaidlusi IT ja äripoole vahel oleks vähe.  IT-teenuste pakkuja rollis arendajate potentsiaalsete ärivaldkondade ampluaa on kõige laiem – nad võivad tegeleda alates meditsiinitarkvaradest kuni kosmosetarkvaradeni välja. See eeldab väga suurt võimet orienteeruda väga erinevates ärivaldkondades. Karbitoodete arendajate ja suvalise ärivaldkonna arendajate valdkonnad on aga märka enam piiritletud ja tooted konkreetsemad. Teiseks oluliseks eelduseks on õige suhtumine. Ükskõik kui hea IT-spetsialist olla oma oskuste pooles, peab sul olema õige suhtumine oma klienti, ettevõttesse, kolleegidesse. Ilma õige suhtumiseta head tulemust ei tule.

Oskused võiks jaotada laias laastus kaheks – tehnilised oskused ja muud oskused. Tehniliste oskuste alla kuuluvad programmeerimise oskus, teadmised erinevatest veebitehnoloogiatest, raamistikest, arendusvahenditest jms. Me keegi ei kahtle selles, et ilma tehniliste oskusteta ei ole võimalik tarkvara arendamisest üldse rääkidagi. Kuid lisaks tehnilistele oskustele on vaja ka muid, nn pehmeid oskusi. Neist üks olulisem on õppimis- ja mõtlemisvõime. Arvestades kui kiiresti IT maailm muutub, ei saa eeldada, et selles IT valdkonnas jõutakse kunagi tõdemuseni, et „nüüd ma tean kõike ja võin mõneks ajaks loorberitele puhkama jääda". Kui tuleb välja uus tehnoloogia, tuleb sellega ennast kurssi viia. Oluline oskus pidevalt juurde õppida ja ennast edasi arendada. Näiteks kui klient on oma algses lähteülesandes nõudnud, et loodav tarkvaratoode peab töötama mingil uuel x tehnoloogial, siis tuleb see x tehnoloogia väga piiratud ajaraamistiku jooksul endale selgeks teha. Teiseks oluliseks oskuseks on oskus kliendiga suhelda, kaasa mõelda ja leida parim (kõigile osapooltele sobiv) lahendus. Ükski IT proff ei taha luua tarkvara, mis tegelikult ei lahenda vasta kliendi ootustele. Olgugi, et palk teenitakse küll välja, siis tegelikult on see sisuliselt maha visatud aeg ja tühi töö. IT proff peab tundma tahet seista ka ettevõtte üldiste eesmärkide (maine) eest ja nn ühiskondlikku vastutust – see mida ta teeb sobib ettevõtte eesmärkidega ning aitab teha kellegi elu paremaks ja lihtsamaks. Kolmanda oskusena nimetaks ma meeskonnatööd. Üha vähem on selliseid arendajaid, kes istuvad isoleeritult kuskil suletus uste taga ja kirjutavad koodi. Lisaks eelpool mainitud oskusele klienti mõista on  väga  oluline ka oskus töötada meeskonnas – aru saada, mis rolli keegi täidab ja millega tegeleb, aidata ja õpetada ning lasta ka ennast aidata ja õpetada. Arendajad kipuvad küll olema sellised endast palju arvavad, kuid üks hea IT proff ei saa lubada sellist üleolekut, kõik meeskonnaliikmed on võrdsed.  

Lisaks oskustele on kohe kindlasti määravad ka isikuomadused. Nimetan neist mõned olulisemad: taiplikkus, kohanemisvõimelisus, pühendumus, koostöövõimelisus ja kohusetundlikkus. Taiplikkus ja kohanemisvõimelisus on seotud eelnevalt mainitud pideva õppimise ja arenemise temaatikaga. Selleks, et olla  kursis pidevalt muutuva tehnoloogilise ja ärilise keskkonnaga (erinevad projektid ja  ärivaldkonnad), peab isikul olema keskmisest kõrgem arusaamise võime (ütleks, et isegi natuke teistmoodi mõtlemise võime) ja kiire kohanemisvõime. Kuna IT-projektides on pidavalt probleeme tähtaegades ja skoobis püsimisega, on vaja sageli pingutada keskmisest enam.  Ilma pühendumiseta on arendaja igasugused oskused väärtusetud.  Liiga väikse pühendumisega inimesed ei suuda ja taha suure tõenäosusega hoida ennast kursis ka eelpool mainitud muutuvate oludega. Kuna suur osa tööst käib meeskonnas ja toimub pidev kommunikatsioon ka kliendi/tellijaga, siis on oluline ka koostöövõimelisus. Lisaks tuleb lähtuda ka sellest, et täidetakse kliendile, meeskonnale ja ettevõtte juhtkonnale lubatud eesmärke. Seega ei saa üle ega ümber ka kohusetundlikkusest.

Üleüldiselt peab hea IT proff armastama seda, mida ta teeb. Selleks tuleb hoida ennast pidevalt kursis muutvate oludega, olema pühendunud ja kohusetundlik meeskonnamängija.

 

VI teema - IT, riskid ja ergonoomika

Nii positiivse kui negatiivse tarkvarana nimetaksin need, millega sõna otseses mõttes igapäevaselt kokku puutun.

Positiivse näitena toon välja Google Chrome. Chrome tuli välja 2008. aastal ja väidetavalt on nüüdseks kõige populaarsem veebibrauser maailmas. Ilmselt seda ka põhjusega. Ta on minimalistliku disainiga, mugav, kiire ja turvaline. Chrome pakub suurel hulgal erinevaid rakendusi ja laiendusi, et veebisirvimine kohandada just oma äranägemise järgi. Heaks boonuseks on võimalus hoida kõikide oma seadmete (nutitelefon, tahvelarvuti ja PC) ajalugu, seaded, järjehoidjad jm sünkroonis.  Üheks väga mõnusaks lahenduseks on ka see, et aadressiriba ja otsinguriba on kokku ühe kasti sisse viidud ning see võimaldab otsitavani veelgi kiiremalt jõuda. Rääkimata sellest, et võrreldes teiste veebibrauseritega on Chromes märksa vähem probleeme erinevate veebilehtede avamisel ning ka näiteks digiallkirjastamisel.

Negatiivse näitena toon välja Windows 8. Windows 8 tuli välja 2012. aastal ja on saanud väga tugeva negatiivse kriitika osaliseks. Võrreldes varasemate Windowsi versioonidega on tegemist täiesti omanäolise laehendusega. Windows 8 sobiks oma puutetundliku lähenemisel põhineva kasutajaliidesega hästi tahvelarvutitele ja nutitelefonidele (PC-d ju jätkuvalt juhitakse pigem arvuti ja klaviatuuriga!). Harjumuspärase start-menüü asemel asuvad metro-stiilis avakuval erinevad rakendused. Seejuures rakenduste juures kuvatakse infot reaalajas (nt uued meilid, postitused jms), mis kohati tundub info üleküllusena. Mind isiklikult häirib ka see, et mingi rakenduse avamisel viiakse mind hoopis täisekraani vaatesse ning pole enam võimalik näha teisi pooleliolevaid toiminguid. Kuna rakendusi on palju, peab pidevalt horisontaalselt kerima ning  soovitu leidmine ülimalt keeruline ja ebamugav. Ainukeseks päästerõngaks sel puhul on olnud otsing. Õnneks on välja tulnud ka Windows 8.1, mis pakub võimalust saad tagasi harjumuspärane töölaud ja start-menüü.

V teema - Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Tarkvara litsentseerimise maailmas on näha muutumise tuuli. Tarkvaratootjad ei saa enam käed rüpes jääda oma omandiõigusliku tarkvara otsa istuma, vaid peavad kohanema ühiskonna vajadustega. Üha enam on täna märgata 90ndatel õitsenud omandiõigusliku tarkvara kõrval ka vaba tarkvara.  Alljärgnevalt kirjeldan kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku.

OpenOffice.org

Openoffice.org on vaba tarkvaraline kontoritarkvarapakett ja see on kasutatav GNU LGPL litsentsi tingimuste alusel, mida peetakse nõrgaks copyleftiga litsentsiks. Openoffice.org projektiga alustas Sun Microsystems 2000. aastal ja kohe samal aastal avaldati ka tarkvara lähtekood. Lähtekoodi avalikustamise peamiseks põhjuseks oli soov vähendada turul domineeriva Microsoft Office turuosa. 2011. aastal otsustas Sun Microsystemsi uueks omanikuks saanud Oracle Corporation tarkvara arendamise lõpetada ning kood ja kaubamärk anti üle Apache Software Foundationile. Selle baasil on loodud Apache OpenOffice ja lisaks on OpenOffice-st välja kasvanud ka teisi kontoritarkvarapakette.
 
LibreOffice

LibreOffice on analoogselt OpenOffice.org-le vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvarapakett, mis on kasutatav GNU LGPLv3 litsentsi alusel. LibreOffice loodi 2011. aastal ja on välja kasvanud OpenOfficest. Väidetavalt sai põhjuseks just omanike vahetus.  Kui uueks omanikuks sai Oracle Corporation, ei saanud OpenOfficet arendanud vabatahtlike kogukond tarkvara tulevikus ja tasuta kättesaadavuses uute korporatiivsete reeglite  all enam kindel olla ning umbes sajakonnast arendajast koosnev tuumik lõi LibreOffice’i kogukonna. Tarkvara arendamist jätkati ja jätkatakse siiamaani mittetulundusühingus The Document Foundation. Minu hinnangul on LibreOffice hea näide kogukonna poolt vabatahtlikult arendatavast tasuta tarkvarast, mis pakub võrreldes ärivaraga praktiliselt võrdväärset funktsionaalsust. Seega pole mingit vajadust Microsofti edasi nuumata. Küllap Microsoft paljuski elab veel vana rasva peal, kuna paljudel asutustel on suurel hulgal MS Office faile, mida on jätkuvalt vaja edasi hallata ja täiendada.

MySQL

MySQL on avatud lähtekoodiga relatsioonilise andmebaasi haldussüsteem, mida saab kasutada nii GNU GPL litsentsi  kui ka mitmete kommertslitsentside alusel. Teisisõnu tegemist on duaalse litsentsiga – litsentsiga, mis  on teatud tingimustel vaba ja teatud tingimustel mitte. MySQL-i loodi 1995. aastal Rootsi firma MySQL AB poolt ja hiljem omandas selle juba eelnevalt mainitud Oracle Corporation. Tänane situatsioon on selline, et tarkvarast on saadaval erinevaid versioone. Tasulistes versioonides on mitmeid vidinaid, mida tausta versioonist ei leia. Omaette küsimus on minu arust see, kuivõrd eetiline on litsentsipoliitika, mis justkui pakub oma tarkvara vaba tarkvara litsentsi alusel, aga  tarkvara täisversiooni kasutamiseks on vaja siiski kasutada kommertslitsentsi. Sellest hoolimata on MySQL andmebaasi haldussüsteem ja kõige enim kasutatav avatud lähtekoodiga klient-server mudelil põhinev andmebaasi haldussüsteem maailmas. MySQL-i kasutavad paljud vabal tarkvaral ja avatud lähtekoodil põhinevad tarkvarad nagu nt WordPress ja Drupal, aga ka suurkorporatsioonid nagu Google ja Twitter.
 

Viited:

1.      https://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org
2.      https://en.wikipedia.org/wiki/LibreOffice
3.      http://www.libreoffice.ee/2013/04/22/vrdleme-libreoffice-ja-microsoft-office-2010/
4.      https://en.wikipedia.org/wiki/MySQL