VI teema - IT proff...?

Kes tegelikult on „IT proff“? IT ei ole ju ainult arendamine. Lisaks arendajatele on olemas ka analüütikuid, arhitektid, testijad, haldurid jne. Iga roll neist on teataval määral seotud erinevate eelduste ja omadustega ning nõuab ka erinevaid oskusi. Käesolevas kirjatükis ma lähtun arendaja vaatevinklist, kuid ka siin võib täheldada erinevusi. Minu hinnangul sõltuvad erinevate eelduste, oskuste ja  omaduste osatähtsused ka sellest, kas ollakse IT teenuste pakkuja rollis arendaja (nt Nortal), karbitoodete arendaja (nt Microsoft) või arendaja suvalises ärivaldkonnas (nt Eesti Energia).

IT profi üks kõige olulisem eeldus on võime näha asju laiemalt ja mõista ärivaldkonda. Ta peab aru saama, mida ja miks äripool tahab ning miks nad midagi teevad, mitte tuimalt algset lähteülesannet programmi jaoks sobivalt ümber toksima (programmeerima). Hea IT proff peaks tagama selle, et vaidlusi IT ja äripoole vahel oleks vähe.  IT-teenuste pakkuja rollis arendajate potentsiaalsete ärivaldkondade ampluaa on kõige laiem – nad võivad tegeleda alates meditsiinitarkvaradest kuni kosmosetarkvaradeni välja. See eeldab väga suurt võimet orienteeruda väga erinevates ärivaldkondades. Karbitoodete arendajate ja suvalise ärivaldkonna arendajate valdkonnad on aga märka enam piiritletud ja tooted konkreetsemad. Teiseks oluliseks eelduseks on õige suhtumine. Ükskõik kui hea IT-spetsialist olla oma oskuste pooles, peab sul olema õige suhtumine oma klienti, ettevõttesse, kolleegidesse. Ilma õige suhtumiseta head tulemust ei tule.

Oskused võiks jaotada laias laastus kaheks – tehnilised oskused ja muud oskused. Tehniliste oskuste alla kuuluvad programmeerimise oskus, teadmised erinevatest veebitehnoloogiatest, raamistikest, arendusvahenditest jms. Me keegi ei kahtle selles, et ilma tehniliste oskusteta ei ole võimalik tarkvara arendamisest üldse rääkidagi. Kuid lisaks tehnilistele oskustele on vaja ka muid, nn pehmeid oskusi. Neist üks olulisem on õppimis- ja mõtlemisvõime. Arvestades kui kiiresti IT maailm muutub, ei saa eeldada, et selles IT valdkonnas jõutakse kunagi tõdemuseni, et „nüüd ma tean kõike ja võin mõneks ajaks loorberitele puhkama jääda". Kui tuleb välja uus tehnoloogia, tuleb sellega ennast kurssi viia. Oluline oskus pidevalt juurde õppida ja ennast edasi arendada. Näiteks kui klient on oma algses lähteülesandes nõudnud, et loodav tarkvaratoode peab töötama mingil uuel x tehnoloogial, siis tuleb see x tehnoloogia väga piiratud ajaraamistiku jooksul endale selgeks teha. Teiseks oluliseks oskuseks on oskus kliendiga suhelda, kaasa mõelda ja leida parim (kõigile osapooltele sobiv) lahendus. Ükski IT proff ei taha luua tarkvara, mis tegelikult ei lahenda vasta kliendi ootustele. Olgugi, et palk teenitakse küll välja, siis tegelikult on see sisuliselt maha visatud aeg ja tühi töö. IT proff peab tundma tahet seista ka ettevõtte üldiste eesmärkide (maine) eest ja nn ühiskondlikku vastutust – see mida ta teeb sobib ettevõtte eesmärkidega ning aitab teha kellegi elu paremaks ja lihtsamaks. Kolmanda oskusena nimetaks ma meeskonnatööd. Üha vähem on selliseid arendajaid, kes istuvad isoleeritult kuskil suletus uste taga ja kirjutavad koodi. Lisaks eelpool mainitud oskusele klienti mõista on  väga  oluline ka oskus töötada meeskonnas – aru saada, mis rolli keegi täidab ja millega tegeleb, aidata ja õpetada ning lasta ka ennast aidata ja õpetada. Arendajad kipuvad küll olema sellised endast palju arvavad, kuid üks hea IT proff ei saa lubada sellist üleolekut, kõik meeskonnaliikmed on võrdsed.  

Lisaks oskustele on kohe kindlasti määravad ka isikuomadused. Nimetan neist mõned olulisemad: taiplikkus, kohanemisvõimelisus, pühendumus, koostöövõimelisus ja kohusetundlikkus. Taiplikkus ja kohanemisvõimelisus on seotud eelnevalt mainitud pideva õppimise ja arenemise temaatikaga. Selleks, et olla  kursis pidevalt muutuva tehnoloogilise ja ärilise keskkonnaga (erinevad projektid ja  ärivaldkonnad), peab isikul olema keskmisest kõrgem arusaamise võime (ütleks, et isegi natuke teistmoodi mõtlemise võime) ja kiire kohanemisvõime. Kuna IT-projektides on pidavalt probleeme tähtaegades ja skoobis püsimisega, on vaja sageli pingutada keskmisest enam.  Ilma pühendumiseta on arendaja igasugused oskused väärtusetud.  Liiga väikse pühendumisega inimesed ei suuda ja taha suure tõenäosusega hoida ennast kursis ka eelpool mainitud muutuvate oludega. Kuna suur osa tööst käib meeskonnas ja toimub pidev kommunikatsioon ka kliendi/tellijaga, siis on oluline ka koostöövõimelisus. Lisaks tuleb lähtuda ka sellest, et täidetakse kliendile, meeskonnale ja ettevõtte juhtkonnale lubatud eesmärke. Seega ei saa üle ega ümber ka kohusetundlikkusest.

Üleüldiselt peab hea IT proff armastama seda, mida ta teeb. Selleks tuleb hoida ennast pidevalt kursis muutvate oludega, olema pühendunud ja kohusetundlik meeskonnamängija.