pühapäev, 6. detsember 2015

IX - Tsensuur, privaatsus ja Internet

Mark Andrejevic kirjeldatud digiaedik on kontseptsioon interaktiivsest Interneti-maailmast, kus iga meie tegevus internetis jätab maha digitaalse jälje ning jõuab kuhugi, millest meil aimugi ei ole. Selle informatsiooni alusel luuakse omakorda uut informatsiooni. Võib öelda, et igaühe kohta meist on olemas nn isiklik veebiprofiil üha täieneva infoga meie tarbimisharjumuste, sotsiaalsete suhete, asukohtade jms osas. Küsimus täna pole enam niivõrd selles, millist informatsiooni meie kohta kogutakse, vaid kuidas seda kasutatakse, vahendatakse ja müüakse.
 
Ühelt poolt inimesed lekitavad enda kohta infot teadlikult, täites erinevaid vorme, tehes sotsiaalmeedias postitusi või laadides internetti üles endast pilte. Teiselt poolt tekib informatsioon kasutaja kohta läbi erinevate interaktiivsete tehnoloogiate. Kui inimene sirvib veebis erinevaid lehekülgi, siis seeläbi täieneb ka tema isiklik veebiprofiil üha detailsema infoga. Andrejevic toob üsnagi julge võrdlusena välja, et kui me osaleme interaktiivses digitaalses maailmas, siis me saame justkui erinevate ettevõtete laborirottideks, suuremahuliste ja kontrollitud eksperimentide subjektideks. Selliste eksperimentide eesmärk on avastada kasutajamustreid lähtudes kasutajate käitumisest, asukohtadest, demograafiliste näitajatest jms ning seeläbi kasutajaid paremini mõjutada ja nendega manipuleerida. Selliseid detailsed personaliseeritud andmeid kasutakse näiteks suunatud reklaami pakkumiseks, aga ka näiteks kasutaja andmete edasi müümiseks.
 
Ilmselt ei pane me kuigivõrd pahaks seda, et eBays tootekataloogide sirvimisel soovitatakse meile tooteid, millest me võiks potentsiaalselt huvitatud olla. Samas pole me kindlasti huvitaud sellest, et meie jaoks nähtamatu profiili küljes ripub info meie meditsiinilise seisundi kohta või ülevaade meie pangakonto toimingutest.
 
Digiaedik on samas ühiskonna arengu seisukohalt väga kasulik ja oluline. Arvestades seda kui palju tekib veebi igapäevaselt uut informatsiooni, on sealt sobiva ja vajaliku välja filtreerimine küllatki ajakulukas ja peadmurdev töö. Teades aga kasutaja soove ja vajadusi, on võimalik pakkuda talle paremaid ja sobivamaid tooteid/teenuseid. Veebis surfamine on tänu kasutaja profiili tundmisele märka kiirem ja efektiivsem.
 
Täna on aga väga suureks probleemiks kasutajate teadmatus ja kogenematus. Me ei tea, millist infot meie kohta ja mil eesmärgil kogutakse. Veelgi enam – väheste teadmistega kasutajad ei tea üldsegi, et tema kohta infot kogutakse ning seetõttu jagatakse internetis sellist infot, mis võib väga tugeval määral rikkuda tema privaatsusfääri ja põhiõiguseid.
 
On ilmselge, et lähiaastatel on inimeste kohta kogutud informatsiooni kontrollimine ja kasutamine veelgi suuremat hoogu saamas. Digiaedik kui selline on ühiskonna arengu seisukohalt oluline ja vajalik, kuid minu hinnangul peab aga siiski hakkama suuremat tähelepanu pöörama kasutaja kaasamisele tema andmete privaatsuse osas. Kasutajal peab olema  võimalus selgitada välja, millist infot tema kohta kogutakse ja mida sellega tehakse (sh ka see, kellele ja mil eesmärgil seda infot edasi müüakse). Seeläbi saab inimene langetada teadlikke otsuseid, kas üldse, mida ja mil määral ta ikkagi internetis teeb või tegemata jätab. 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar