Mark Andrejevic kirjeldatud
digiaedik on kontseptsioon interaktiivsest Interneti-maailmast, kus iga meie tegevus
internetis jätab maha digitaalse jälje ning jõuab kuhugi, millest meil
aimugi ei ole. Selle informatsiooni alusel
luuakse omakorda uut informatsiooni. Võib öelda, et igaühe kohta meist on
olemas nn isiklik veebiprofiil üha täieneva infoga meie tarbimisharjumuste,
sotsiaalsete suhete, asukohtade jms osas. Küsimus täna pole enam niivõrd selles,
millist informatsiooni meie kohta kogutakse, vaid kuidas seda kasutatakse,
vahendatakse ja müüakse.
Ühelt poolt inimesed lekitavad
enda kohta infot teadlikult, täites erinevaid vorme, tehes sotsiaalmeedias
postitusi või laadides internetti üles endast pilte. Teiselt poolt tekib informatsioon
kasutaja kohta läbi erinevate interaktiivsete tehnoloogiate. Kui inimene sirvib
veebis erinevaid lehekülgi, siis seeläbi täieneb ka tema isiklik veebiprofiil
üha detailsema infoga. Andrejevic toob üsnagi julge võrdlusena välja, et kui me
osaleme interaktiivses digitaalses maailmas, siis me saame justkui erinevate
ettevõtete laborirottideks, suuremahuliste ja kontrollitud eksperimentide subjektideks.
Selliste eksperimentide eesmärk on avastada kasutajamustreid lähtudes kasutajate
käitumisest, asukohtadest, demograafiliste näitajatest jms ning seeläbi
kasutajaid paremini mõjutada ja nendega manipuleerida. Selliseid detailsed personaliseeritud
andmeid kasutakse näiteks suunatud reklaami pakkumiseks, aga ka näiteks
kasutaja andmete edasi müümiseks.
Ilmselt ei pane me kuigivõrd pahaks
seda, et eBays tootekataloogide sirvimisel soovitatakse meile tooteid, millest me
võiks potentsiaalselt huvitatud olla. Samas pole me kindlasti huvitaud sellest,
et meie jaoks nähtamatu profiili küljes ripub info meie meditsiinilise seisundi
kohta või ülevaade meie pangakonto toimingutest.
Digiaedik on samas ühiskonna
arengu seisukohalt väga kasulik ja oluline. Arvestades seda kui palju tekib
veebi igapäevaselt uut informatsiooni, on sealt sobiva ja vajaliku välja
filtreerimine küllatki ajakulukas ja peadmurdev töö. Teades aga kasutaja soove
ja vajadusi, on võimalik pakkuda talle paremaid ja sobivamaid tooteid/teenuseid.
Veebis surfamine on tänu kasutaja profiili tundmisele märka kiirem ja
efektiivsem.
Täna on aga väga suureks
probleemiks kasutajate teadmatus ja kogenematus. Me ei tea, millist infot meie
kohta ja mil eesmärgil kogutakse. Veelgi enam – väheste teadmistega kasutajad
ei tea üldsegi, et tema kohta infot kogutakse ning seetõttu jagatakse
internetis sellist infot, mis võib väga tugeval määral rikkuda tema privaatsusfääri
ja põhiõiguseid.
On ilmselge, et lähiaastatel on
inimeste kohta kogutud informatsiooni kontrollimine ja kasutamine veelgi
suuremat hoogu saamas. Digiaedik kui selline on ühiskonna arengu seisukohalt
oluline ja vajalik, kuid minu hinnangul peab aga siiski hakkama suuremat tähelepanu
pöörama kasutaja kaasamisele tema andmete privaatsuse osas. Kasutajal peab
olema võimalus selgitada välja, millist
infot tema kohta kogutakse ja mida sellega tehakse (sh ka see, kellele ja mil
eesmärgil seda infot edasi müüakse). Seeläbi saab inimene langetada teadlikke
otsuseid, kas üldse, mida ja mil määral ta ikkagi internetis teeb või tegemata
jätab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar