X - Häkkerid

Minu hinnangul üheks heaks IT-projekti näiteks, kus on edukalt kasutanud häkkerlikku mõtteviisi, on Mozilla Firefox. Tegemist on vaba tarkvaralise ja avatud lähtekoodiga veebilehitsejaga, mis töötab Windows, OS X ja Linux operatsioonisüsteemidel. Seda arendab mittetulunduslik organisatsioon Mozilla Foundation, tema tütarorganisatsioon Mozilla Corporation ja tuhanded vabatahtlikud.

 

Mozilla Firefoxi projektiga alustasid kolm meest - Dave Hyatt, Joe Hewitt ja Blake Ross 2002. aastal eksperimendi korras. Nad soovisid tõestada, et loodav veebibrauser vastab Netscape'i ärinõuetele, kelle käes oli suur osa kogu brauseriturust. Esialgu kandis projekt nime Phoenix, seejäel Firebird ja alates lõpuks Firefox. Firefox osutus väga populaarseks ennekõike tänu selle kiirusele, turvalisusele ja lisadele. Üheksa kuu jooksul peale selle väljalaskmist oli Firefoxi alla laetud 60 miljonil korral. Firefox on oma populaarsust aja jooksul pidevalt suurendanud ja 2015. aasta sügiseks kasutatavuselt teine brauser maailmas.

 

Steven Levy rõhutab häkkerieetikas kahte punkti – ligipääs arvutitele ja kõigele muule õpetlikule peaks olema totaalne ja piiramatu ning kogu info peaks olema vaba. Asjaolu, et Mozilla Firefox näol on tegemist vaba tarkvaraga ning ühise arendamise võimaldamine viitavad häkkerieetikas olulisel kohal olevale vabale infolevikule.

 

Mozilla kommuun juhindub oma tegevuses kindlastest põhimõtetest. Nad kutsuvad end tehnoloogidest, mõtlejatest ja arendajatest koosnevaks ülemaailmseks kogukonnaks, kes töötab ühiselt selle nimel, et hoida internetti elus ja ligipääsetavana selliselt, et inimesed üle maailma saaksid olla informeeritud kaastöötajad ja veebiloojad.  Sellist kogukondlikku tegevust võib pidada iseloomulikuks häkkerikogukonnale.

 

Loengukonspektis mainitakse, siis häkkerluses hinnatakse erinevaid tegevusi, mis aitavad ühist eesmärki saavutada – teisi häkkereid abistavate vahendite loomine, testimine, info avaldamine, juhendite kirjutamine, meililistide haldamine, tutvustamine, infomaterjalide kirjutamine jne. Ka Mozilla kommuun pakub igaühele selliseid võimalusi. Iga soovija võib valida valdkonna, kus ta soovib kaasa lüüa. Selleks võib olla programmeerimine, testimine, õpetamine, tõlkimine jms ehk hinnatud on kõik vabatahtlikud.

 

Eelpool toodust lähtuvalt võiks küll väita, et Mozilla Firefox on kindlasti üks näide IT-projektist, kust leiab häkkerikultuurile iseloomulikke jooni.

Viited:
1.      https://en.wikipedia.org/wiki/Firefox
2.      https://www.mozilla.org/et/
3.      https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/H%C3%A4kkerid