V teema - Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Tarkvara litsentseerimise maailmas on näha muutumise tuuli. Tarkvaratootjad ei saa enam käed rüpes jääda oma omandiõigusliku tarkvara otsa istuma, vaid peavad kohanema ühiskonna vajadustega. Üha enam on täna märgata 90ndatel õitsenud omandiõigusliku tarkvara kõrval ka vaba tarkvara.  Alljärgnevalt kirjeldan kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku.

OpenOffice.org

Openoffice.org on vaba tarkvaraline kontoritarkvarapakett ja see on kasutatav GNU LGPL litsentsi tingimuste alusel, mida peetakse nõrgaks copyleftiga litsentsiks. Openoffice.org projektiga alustas Sun Microsystems 2000. aastal ja kohe samal aastal avaldati ka tarkvara lähtekood. Lähtekoodi avalikustamise peamiseks põhjuseks oli soov vähendada turul domineeriva Microsoft Office turuosa. 2011. aastal otsustas Sun Microsystemsi uueks omanikuks saanud Oracle Corporation tarkvara arendamise lõpetada ning kood ja kaubamärk anti üle Apache Software Foundationile. Selle baasil on loodud Apache OpenOffice ja lisaks on OpenOffice-st välja kasvanud ka teisi kontoritarkvarapakette.
 
LibreOffice

LibreOffice on analoogselt OpenOffice.org-le vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvarapakett, mis on kasutatav GNU LGPLv3 litsentsi alusel. LibreOffice loodi 2011. aastal ja on välja kasvanud OpenOfficest. Väidetavalt sai põhjuseks just omanike vahetus.  Kui uueks omanikuks sai Oracle Corporation, ei saanud OpenOfficet arendanud vabatahtlike kogukond tarkvara tulevikus ja tasuta kättesaadavuses uute korporatiivsete reeglite  all enam kindel olla ning umbes sajakonnast arendajast koosnev tuumik lõi LibreOffice’i kogukonna. Tarkvara arendamist jätkati ja jätkatakse siiamaani mittetulundusühingus The Document Foundation. Minu hinnangul on LibreOffice hea näide kogukonna poolt vabatahtlikult arendatavast tasuta tarkvarast, mis pakub võrreldes ärivaraga praktiliselt võrdväärset funktsionaalsust. Seega pole mingit vajadust Microsofti edasi nuumata. Küllap Microsoft paljuski elab veel vana rasva peal, kuna paljudel asutustel on suurel hulgal MS Office faile, mida on jätkuvalt vaja edasi hallata ja täiendada.

MySQL

MySQL on avatud lähtekoodiga relatsioonilise andmebaasi haldussüsteem, mida saab kasutada nii GNU GPL litsentsi  kui ka mitmete kommertslitsentside alusel. Teisisõnu tegemist on duaalse litsentsiga – litsentsiga, mis  on teatud tingimustel vaba ja teatud tingimustel mitte. MySQL-i loodi 1995. aastal Rootsi firma MySQL AB poolt ja hiljem omandas selle juba eelnevalt mainitud Oracle Corporation. Tänane situatsioon on selline, et tarkvarast on saadaval erinevaid versioone. Tasulistes versioonides on mitmeid vidinaid, mida tausta versioonist ei leia. Omaette küsimus on minu arust see, kuivõrd eetiline on litsentsipoliitika, mis justkui pakub oma tarkvara vaba tarkvara litsentsi alusel, aga  tarkvara täisversiooni kasutamiseks on vaja siiski kasutada kommertslitsentsi. Sellest hoolimata on MySQL andmebaasi haldussüsteem ja kõige enim kasutatav avatud lähtekoodiga klient-server mudelil põhinev andmebaasi haldussüsteem maailmas. MySQL-i kasutavad paljud vabal tarkvaral ja avatud lähtekoodil põhinevad tarkvarad nagu nt WordPress ja Drupal, aga ka suurkorporatsioonid nagu Google ja Twitter.
 

Viited:

1.      https://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org
2.      https://en.wikipedia.org/wiki/LibreOffice
3.      http://www.libreoffice.ee/2013/04/22/vrdleme-libreoffice-ja-microsoft-office-2010/
4.      https://en.wikipedia.org/wiki/MySQL