IV teema - Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Rootsi Piraadipartei leiab, et tänane autoriõigustega seotud seadusandlus seab suured piirangud loomingulisusele ja piirab inimeste põhiõigusi, nagu näiteks privaatne kommunikatsioon ning õigus vabalt saada ja levitada informatsiooni. Kui veel paarkümmend aastat tagasi autoriõigused tavainimesi praktiliselt ei puudutanud, siis täna on tekkinud tavainimestel oma igapäevase elu elamisel tõsised piirangud. Tänane regulatsioon takistab või piirab paljusi  kultuurilisi väljendusviise, kasvõi näitek piltide ja muusikaga rikastatud Wikipedia artiklite loomist. Kui tehnoloogia areng on võimaldanud tavainimestel nautida ja jagada kultuuri lihtsamal viisil, siis autoriõigusega seotud seadusandlus liigub vastupidises suunas. Rootsi Piraadipartei on toonud välja, et ükski ärimudel ei tohiks olla rohkem väärt kui inimeste õigus privaatsusele, vaba kommunikatsioon ja informatsiooni levik. Sellest lähtuvalt nad leiavad, et autoriõigustega seotud seadusandlust tuleb ilmtingimata reformida ja nad on teinud Euroopa Parlamendile sellekohase ettepaneku.

Nende ettepaneku kuus põhilist punkti on järgmised:

·      Moraalseid õiguseid autoriks olemise osas ei tohi muuta, st töö autor peab olema jätkuvalt tuvastatav. 

·       Autoriõigustest tulenevad piirangud peavad kehtima ainult juhul, kui autoriõiguse aluseks olevat objekti soovitakse kasutada kommertslikul eesmärgil. Mittekommertslikel eesmärkidel  koopiate tegemine või jagamine ei tohi olla piiratud.

·       Autoriõiguse kehtivuse aeg peab säilima, aga seda tuleb lühendama 20 aasta peale alates töö avaldamisest. Lühem aeg on mõistlikum nii ühiskonna kui investorite seisukohalt.

·       Uuele tööle tuleb määrata autoriõigused automaatselt nagu ka praegu, kuid viie aasta möödumisel avalikustamisest peab autor need  registreerima eraldiseisvas õiguste andmebaasis. See vähendaks suurt autorikaitsega seotud tööde hulka, mille mittekommertslik vaba kasutamine ja jagamine pole võimalik, kuna autorit pole võimalik enam tuvastada.

·       Tuleb kehtestada selged erandid ja piirangud, mis võimaldavad autorikaitsega seotud tööde osi kasutada uute tööde loomiseks (nt kasutada mingeid  heli ja audiovisuaalse materjali tsitaate). Seeläbi oleks märksa enam võimalusi muusikutel, filmi tootjatele ja teistel kunstnikel luua uusi teoseid.

·       Tuleb kehtestada piirangud suurte rahvusvaheliste korporatsioonide enda poolt loodavatele ja läbi erinevate tehnoloogiate rakendatavatele piirangutele, mis piiravad tarbija või kodaniku õigusi kasutada ja kopeerida erinevaid töid.

 

Praegu käimasolev tohutu hullus autoriõigluse ümber tundub ületavat igasugust normaalsuse piiri. Me kõik igapäevaselt loome justkui uusi teoseid - laadides sotisaalvõrgustikku üles enda tehtud fotosid, lisades filmitud videolõike või täites kasvõi sedasama blogi.  See on minu looming ja järelikult kaitstav autoriõiguse seaduse tähenduses. Kuigi jah, tänapäeval paljud sotsiaalvõrgustikud nõuavad enda kaitseks meilt nõusolekut, et me üleslaetava materjali osas oma autoriõigustest loobume. Analoogselt tarbime igapäevaselt ka teiste loodud materjali.  Tegelikult iga kord, kui internetist mingit pilti alla laadida, siis tehakse sellest koopia. Seega iga kord, kui kuskilt internetiavarusest midagi leida (olgu see siis suvaline pilt googlest või mõni huvitav fraas internetiavarustest), peaks kontrollima, kas ja mil määral on see autoriõigusega kaitstud. Kohati on tekkinud lausa olukordi, kui ei julgegi mingeid leide kasutada, kuna ei tea, kust see pärineb. Olgugi, et tegelikult soovin seda kasutada nn täiesti süütul eesmärgil - presentatsiooni illustreerimiseks, õnnitluskaardi tegemiseks vms. See paneb tõepoolest mõtlema, kui palju kordi ma olen autoriõiguseseaduse vastu eksinud. Kas igat sellist nn teost peaks kaitsma autoriõiguse seadusest rida-realt järge ajades? Kas me viitsime ja tahame seda teha?

Lõppkokkuvõttes informatsiooni tarbitakse siiski, lihtsalt ebaseaduslikult. Sõltumata sellest, kui väga seda kontrollida ka ei püüta (jättes seejuures tähelepanuta eelpool nimetatud inimeste põhiõiguste rikkumise probleemi), siis ma olen väga skeptiline, et sellele tarbimisele ning levitamisele piiri panna kunagi suudetaks. Kuna informatsiooni tekib üha juurde, siis tekib sellega seoses ka piraatlust juurde. Kui juba täna ei jõuta piraatlusele piire panna, siis ammugi jõutakse seda tulevikus. Kui inimestel oleks vaba juurdepääs erinevale infole, mis poleks autoriõigusega kaitstud, väheneks ka piraatluse probleem. Autoriõiguste säilimist kommertslikel eesmärkide kaitseks pean aga kindlasti õigustatuks, sest kui persoon A soovib persoon B loominguga raha teha, siis miks ta peaks seda niisama teha saama? Öeldakse ju, et tasuta lõunaid ei ole. Millegipärast usun, et enamus piraatlust siiski täna toimub mittekommertslikul eesmärgil.

Lähtudes eelpool toodud infoühiskonna vajadustest vajab autoriõigusega seotud seadusandlus kohe kindlasti muutmist. Mina isiklikult näen ühe võimaliku ja mõistliku alternatiivina  Rootsi Piraadipartei poolt pakutut küll.

 

Viited:

1. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf