VIII teema - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Võrgusuhtlemise kärk number 4: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

Kuigi iga võrgukodaniku kohutus on tagada see, et tema poolt võrku saadetav ei raiskaks kellegi teise aega, ei pea sellest reeglist paljud kinni. Üha enam oma igapäevases elus tunnen, et see on punkt, mille osas võrgukasutajad peaks end rohkem „harima“.

Minu meelest üheks heaks näiteks on tööalased e-kirjad, millega me kõik oleme kokku puutunud. Sagedamini kui ma sooviks on potsatanud postkasti kirju, mis omakorda sisaldavad pikka varasemat kirjavahetust erinevate osapoolte vahel. Lõpuks on siis kiri adresseeritud  sulle küsimusega stiilis „Saad sa sellele vastata?“ või „Tead sa sellest midagi?“. Selleks, et nüüd „sellele vasta", tuleb alustada kõige esimesest kirjast ja kogu sõnumivahetus algusest lõpuni läbi lugeda. Sageli sisaldavad aga sellised pikad kirjavahetused väga palju ebaolulist lisainfot, mida sul reaalseks vastamiseks vaja ei lähe. Kuna sa aga ei oska sel ajamomendil välja filtreerida olulist ebaolulisest, tuleb terve sõnumivahetus läbi töötada. Kas tõesti ei võiks kodanik, kellel on infot vaja, võtta paari lausega kogu teema kokku ja sõnastada normaalse konkreetse küsimuse? Mul on juhtunud ka selline olukord, kus edastati samuti väga tihe infovahetus vähemalt viie osapoole vahel (sh erinevad asjasse puutuvad lingid, manused jms). Olles sellest teemast ennast juba mõne tunni jooksul ajusid ragistades peaaegu läbi purenud, potsatas postkasti järgmine kiri „Teema maas, pole vaja enam tegelda!“. Kui oleks natuke enne „forward“-nupu vajutamist asjasse süübinud, poleks ju pidanud teise inimese aega kulutama. Minu meelest on need ehedad näited olukordadest, kui ei austata teiste inimeste aega.

VI teema - IT proff...?

Kes tegelikult on „IT proff“? IT ei ole ju ainult arendamine. Lisaks arendajatele on olemas ka analüütikuid, arhitektid, testijad, haldurid jne. Iga roll neist on teataval määral seotud erinevate eelduste ja omadustega ning nõuab ka erinevaid oskusi. Käesolevas kirjatükis ma lähtun arendaja vaatevinklist, kuid ka siin võib täheldada erinevusi. Minu hinnangul sõltuvad erinevate eelduste, oskuste ja  omaduste osatähtsused ka sellest, kas ollakse IT teenuste pakkuja rollis arendaja (nt Nortal), karbitoodete arendaja (nt Microsoft) või arendaja suvalises ärivaldkonnas (nt Eesti Energia).

IT profi üks kõige olulisem eeldus on võime näha asju laiemalt ja mõista ärivaldkonda. Ta peab aru saama, mida ja miks äripool tahab ning miks nad midagi teevad, mitte tuimalt algset lähteülesannet programmi jaoks sobivalt ümber toksima (programmeerima). Hea IT proff peaks tagama selle, et vaidlusi IT ja äripoole vahel oleks vähe.  IT-teenuste pakkuja rollis arendajate potentsiaalsete ärivaldkondade ampluaa on kõige laiem – nad võivad tegeleda alates meditsiinitarkvaradest kuni kosmosetarkvaradeni välja. See eeldab väga suurt võimet orienteeruda väga erinevates ärivaldkondades. Karbitoodete arendajate ja suvalise ärivaldkonna arendajate valdkonnad on aga märka enam piiritletud ja tooted konkreetsemad. Teiseks oluliseks eelduseks on õige suhtumine. Ükskõik kui hea IT-spetsialist olla oma oskuste pooles, peab sul olema õige suhtumine oma klienti, ettevõttesse, kolleegidesse. Ilma õige suhtumiseta head tulemust ei tule.

Oskused võiks jaotada laias laastus kaheks – tehnilised oskused ja muud oskused. Tehniliste oskuste alla kuuluvad programmeerimise oskus, teadmised erinevatest veebitehnoloogiatest, raamistikest, arendusvahenditest jms. Me keegi ei kahtle selles, et ilma tehniliste oskusteta ei ole võimalik tarkvara arendamisest üldse rääkidagi. Kuid lisaks tehnilistele oskustele on vaja ka muid, nn pehmeid oskusi. Neist üks olulisem on õppimis- ja mõtlemisvõime. Arvestades kui kiiresti IT maailm muutub, ei saa eeldada, et selles IT valdkonnas jõutakse kunagi tõdemuseni, et „nüüd ma tean kõike ja võin mõneks ajaks loorberitele puhkama jääda". Kui tuleb välja uus tehnoloogia, tuleb sellega ennast kurssi viia. Oluline oskus pidevalt juurde õppida ja ennast edasi arendada. Näiteks kui klient on oma algses lähteülesandes nõudnud, et loodav tarkvaratoode peab töötama mingil uuel x tehnoloogial, siis tuleb see x tehnoloogia väga piiratud ajaraamistiku jooksul endale selgeks teha. Teiseks oluliseks oskuseks on oskus kliendiga suhelda, kaasa mõelda ja leida parim (kõigile osapooltele sobiv) lahendus. Ükski IT proff ei taha luua tarkvara, mis tegelikult ei lahenda vasta kliendi ootustele. Olgugi, et palk teenitakse küll välja, siis tegelikult on see sisuliselt maha visatud aeg ja tühi töö. IT proff peab tundma tahet seista ka ettevõtte üldiste eesmärkide (maine) eest ja nn ühiskondlikku vastutust – see mida ta teeb sobib ettevõtte eesmärkidega ning aitab teha kellegi elu paremaks ja lihtsamaks. Kolmanda oskusena nimetaks ma meeskonnatööd. Üha vähem on selliseid arendajaid, kes istuvad isoleeritult kuskil suletus uste taga ja kirjutavad koodi. Lisaks eelpool mainitud oskusele klienti mõista on  väga  oluline ka oskus töötada meeskonnas – aru saada, mis rolli keegi täidab ja millega tegeleb, aidata ja õpetada ning lasta ka ennast aidata ja õpetada. Arendajad kipuvad küll olema sellised endast palju arvavad, kuid üks hea IT proff ei saa lubada sellist üleolekut, kõik meeskonnaliikmed on võrdsed.  

Lisaks oskustele on kohe kindlasti määravad ka isikuomadused. Nimetan neist mõned olulisemad: taiplikkus, kohanemisvõimelisus, pühendumus, koostöövõimelisus ja kohusetundlikkus. Taiplikkus ja kohanemisvõimelisus on seotud eelnevalt mainitud pideva õppimise ja arenemise temaatikaga. Selleks, et olla  kursis pidevalt muutuva tehnoloogilise ja ärilise keskkonnaga (erinevad projektid ja  ärivaldkonnad), peab isikul olema keskmisest kõrgem arusaamise võime (ütleks, et isegi natuke teistmoodi mõtlemise võime) ja kiire kohanemisvõime. Kuna IT-projektides on pidavalt probleeme tähtaegades ja skoobis püsimisega, on vaja sageli pingutada keskmisest enam.  Ilma pühendumiseta on arendaja igasugused oskused väärtusetud.  Liiga väikse pühendumisega inimesed ei suuda ja taha suure tõenäosusega hoida ennast kursis ka eelpool mainitud muutuvate oludega. Kuna suur osa tööst käib meeskonnas ja toimub pidev kommunikatsioon ka kliendi/tellijaga, siis on oluline ka koostöövõimelisus. Lisaks tuleb lähtuda ka sellest, et täidetakse kliendile, meeskonnale ja ettevõtte juhtkonnale lubatud eesmärke. Seega ei saa üle ega ümber ka kohusetundlikkusest.

Üleüldiselt peab hea IT proff armastama seda, mida ta teeb. Selleks tuleb hoida ennast pidevalt kursis muutvate oludega, olema pühendunud ja kohusetundlik meeskonnamängija.

 

VI teema - IT, riskid ja ergonoomika

Nii positiivse kui negatiivse tarkvarana nimetaksin need, millega sõna otseses mõttes igapäevaselt kokku puutun.

Positiivse näitena toon välja Google Chrome. Chrome tuli välja 2008. aastal ja väidetavalt on nüüdseks kõige populaarsem veebibrauser maailmas. Ilmselt seda ka põhjusega. Ta on minimalistliku disainiga, mugav, kiire ja turvaline. Chrome pakub suurel hulgal erinevaid rakendusi ja laiendusi, et veebisirvimine kohandada just oma äranägemise järgi. Heaks boonuseks on võimalus hoida kõikide oma seadmete (nutitelefon, tahvelarvuti ja PC) ajalugu, seaded, järjehoidjad jm sünkroonis.  Üheks väga mõnusaks lahenduseks on ka see, et aadressiriba ja otsinguriba on kokku ühe kasti sisse viidud ning see võimaldab otsitavani veelgi kiiremalt jõuda. Rääkimata sellest, et võrreldes teiste veebibrauseritega on Chromes märksa vähem probleeme erinevate veebilehtede avamisel ning ka näiteks digiallkirjastamisel.

Negatiivse näitena toon välja Windows 8. Windows 8 tuli välja 2012. aastal ja on saanud väga tugeva negatiivse kriitika osaliseks. Võrreldes varasemate Windowsi versioonidega on tegemist täiesti omanäolise laehendusega. Windows 8 sobiks oma puutetundliku lähenemisel põhineva kasutajaliidesega hästi tahvelarvutitele ja nutitelefonidele (PC-d ju jätkuvalt juhitakse pigem arvuti ja klaviatuuriga!). Harjumuspärase start-menüü asemel asuvad metro-stiilis avakuval erinevad rakendused. Seejuures rakenduste juures kuvatakse infot reaalajas (nt uued meilid, postitused jms), mis kohati tundub info üleküllusena. Mind isiklikult häirib ka see, et mingi rakenduse avamisel viiakse mind hoopis täisekraani vaatesse ning pole enam võimalik näha teisi pooleliolevaid toiminguid. Kuna rakendusi on palju, peab pidevalt horisontaalselt kerima ning  soovitu leidmine ülimalt keeruline ja ebamugav. Ainukeseks päästerõngaks sel puhul on olnud otsing. Õnneks on välja tulnud ka Windows 8.1, mis pakub võimalust saad tagasi harjumuspärane töölaud ja start-menüü.

V teema - Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Tarkvara litsentseerimise maailmas on näha muutumise tuuli. Tarkvaratootjad ei saa enam käed rüpes jääda oma omandiõigusliku tarkvara otsa istuma, vaid peavad kohanema ühiskonna vajadustega. Üha enam on täna märgata 90ndatel õitsenud omandiõigusliku tarkvara kõrval ka vaba tarkvara.  Alljärgnevalt kirjeldan kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku.

OpenOffice.org

Openoffice.org on vaba tarkvaraline kontoritarkvarapakett ja see on kasutatav GNU LGPL litsentsi tingimuste alusel, mida peetakse nõrgaks copyleftiga litsentsiks. Openoffice.org projektiga alustas Sun Microsystems 2000. aastal ja kohe samal aastal avaldati ka tarkvara lähtekood. Lähtekoodi avalikustamise peamiseks põhjuseks oli soov vähendada turul domineeriva Microsoft Office turuosa. 2011. aastal otsustas Sun Microsystemsi uueks omanikuks saanud Oracle Corporation tarkvara arendamise lõpetada ning kood ja kaubamärk anti üle Apache Software Foundationile. Selle baasil on loodud Apache OpenOffice ja lisaks on OpenOffice-st välja kasvanud ka teisi kontoritarkvarapakette.
 
LibreOffice

LibreOffice on analoogselt OpenOffice.org-le vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvarapakett, mis on kasutatav GNU LGPLv3 litsentsi alusel. LibreOffice loodi 2011. aastal ja on välja kasvanud OpenOfficest. Väidetavalt sai põhjuseks just omanike vahetus.  Kui uueks omanikuks sai Oracle Corporation, ei saanud OpenOfficet arendanud vabatahtlike kogukond tarkvara tulevikus ja tasuta kättesaadavuses uute korporatiivsete reeglite  all enam kindel olla ning umbes sajakonnast arendajast koosnev tuumik lõi LibreOffice’i kogukonna. Tarkvara arendamist jätkati ja jätkatakse siiamaani mittetulundusühingus The Document Foundation. Minu hinnangul on LibreOffice hea näide kogukonna poolt vabatahtlikult arendatavast tasuta tarkvarast, mis pakub võrreldes ärivaraga praktiliselt võrdväärset funktsionaalsust. Seega pole mingit vajadust Microsofti edasi nuumata. Küllap Microsoft paljuski elab veel vana rasva peal, kuna paljudel asutustel on suurel hulgal MS Office faile, mida on jätkuvalt vaja edasi hallata ja täiendada.

MySQL

MySQL on avatud lähtekoodiga relatsioonilise andmebaasi haldussüsteem, mida saab kasutada nii GNU GPL litsentsi  kui ka mitmete kommertslitsentside alusel. Teisisõnu tegemist on duaalse litsentsiga – litsentsiga, mis  on teatud tingimustel vaba ja teatud tingimustel mitte. MySQL-i loodi 1995. aastal Rootsi firma MySQL AB poolt ja hiljem omandas selle juba eelnevalt mainitud Oracle Corporation. Tänane situatsioon on selline, et tarkvarast on saadaval erinevaid versioone. Tasulistes versioonides on mitmeid vidinaid, mida tausta versioonist ei leia. Omaette küsimus on minu arust see, kuivõrd eetiline on litsentsipoliitika, mis justkui pakub oma tarkvara vaba tarkvara litsentsi alusel, aga  tarkvara täisversiooni kasutamiseks on vaja siiski kasutada kommertslitsentsi. Sellest hoolimata on MySQL andmebaasi haldussüsteem ja kõige enim kasutatav avatud lähtekoodiga klient-server mudelil põhinev andmebaasi haldussüsteem maailmas. MySQL-i kasutavad paljud vabal tarkvaral ja avatud lähtekoodil põhinevad tarkvarad nagu nt WordPress ja Drupal, aga ka suurkorporatsioonid nagu Google ja Twitter.
 

Viited:

1.      https://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org
2.      https://en.wikipedia.org/wiki/LibreOffice
3.      http://www.libreoffice.ee/2013/04/22/vrdleme-libreoffice-ja-microsoft-office-2010/
4.      https://en.wikipedia.org/wiki/MySQL

 

IV teema - Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Rootsi Piraadipartei leiab, et tänane autoriõigustega seotud seadusandlus seab suured piirangud loomingulisusele ja piirab inimeste põhiõigusi, nagu näiteks privaatne kommunikatsioon ning õigus vabalt saada ja levitada informatsiooni. Kui veel paarkümmend aastat tagasi autoriõigused tavainimesi praktiliselt ei puudutanud, siis täna on tekkinud tavainimestel oma igapäevase elu elamisel tõsised piirangud. Tänane regulatsioon takistab või piirab paljusi  kultuurilisi väljendusviise, kasvõi näitek piltide ja muusikaga rikastatud Wikipedia artiklite loomist. Kui tehnoloogia areng on võimaldanud tavainimestel nautida ja jagada kultuuri lihtsamal viisil, siis autoriõigusega seotud seadusandlus liigub vastupidises suunas. Rootsi Piraadipartei on toonud välja, et ükski ärimudel ei tohiks olla rohkem väärt kui inimeste õigus privaatsusele, vaba kommunikatsioon ja informatsiooni levik. Sellest lähtuvalt nad leiavad, et autoriõigustega seotud seadusandlust tuleb ilmtingimata reformida ja nad on teinud Euroopa Parlamendile sellekohase ettepaneku.

Nende ettepaneku kuus põhilist punkti on järgmised:

·      Moraalseid õiguseid autoriks olemise osas ei tohi muuta, st töö autor peab olema jätkuvalt tuvastatav. 

·       Autoriõigustest tulenevad piirangud peavad kehtima ainult juhul, kui autoriõiguse aluseks olevat objekti soovitakse kasutada kommertslikul eesmärgil. Mittekommertslikel eesmärkidel  koopiate tegemine või jagamine ei tohi olla piiratud.

·       Autoriõiguse kehtivuse aeg peab säilima, aga seda tuleb lühendama 20 aasta peale alates töö avaldamisest. Lühem aeg on mõistlikum nii ühiskonna kui investorite seisukohalt.

·       Uuele tööle tuleb määrata autoriõigused automaatselt nagu ka praegu, kuid viie aasta möödumisel avalikustamisest peab autor need  registreerima eraldiseisvas õiguste andmebaasis. See vähendaks suurt autorikaitsega seotud tööde hulka, mille mittekommertslik vaba kasutamine ja jagamine pole võimalik, kuna autorit pole võimalik enam tuvastada.

·       Tuleb kehtestada selged erandid ja piirangud, mis võimaldavad autorikaitsega seotud tööde osi kasutada uute tööde loomiseks (nt kasutada mingeid  heli ja audiovisuaalse materjali tsitaate). Seeläbi oleks märksa enam võimalusi muusikutel, filmi tootjatele ja teistel kunstnikel luua uusi teoseid.

·       Tuleb kehtestada piirangud suurte rahvusvaheliste korporatsioonide enda poolt loodavatele ja läbi erinevate tehnoloogiate rakendatavatele piirangutele, mis piiravad tarbija või kodaniku õigusi kasutada ja kopeerida erinevaid töid.

 

Praegu käimasolev tohutu hullus autoriõigluse ümber tundub ületavat igasugust normaalsuse piiri. Me kõik igapäevaselt loome justkui uusi teoseid - laadides sotisaalvõrgustikku üles enda tehtud fotosid, lisades filmitud videolõike või täites kasvõi sedasama blogi.  See on minu looming ja järelikult kaitstav autoriõiguse seaduse tähenduses. Kuigi jah, tänapäeval paljud sotsiaalvõrgustikud nõuavad enda kaitseks meilt nõusolekut, et me üleslaetava materjali osas oma autoriõigustest loobume. Analoogselt tarbime igapäevaselt ka teiste loodud materjali.  Tegelikult iga kord, kui internetist mingit pilti alla laadida, siis tehakse sellest koopia. Seega iga kord, kui kuskilt internetiavarusest midagi leida (olgu see siis suvaline pilt googlest või mõni huvitav fraas internetiavarustest), peaks kontrollima, kas ja mil määral on see autoriõigusega kaitstud. Kohati on tekkinud lausa olukordi, kui ei julgegi mingeid leide kasutada, kuna ei tea, kust see pärineb. Olgugi, et tegelikult soovin seda kasutada nn täiesti süütul eesmärgil - presentatsiooni illustreerimiseks, õnnitluskaardi tegemiseks vms. See paneb tõepoolest mõtlema, kui palju kordi ma olen autoriõiguseseaduse vastu eksinud. Kas igat sellist nn teost peaks kaitsma autoriõiguse seadusest rida-realt järge ajades? Kas me viitsime ja tahame seda teha?

Lõppkokkuvõttes informatsiooni tarbitakse siiski, lihtsalt ebaseaduslikult. Sõltumata sellest, kui väga seda kontrollida ka ei püüta (jättes seejuures tähelepanuta eelpool nimetatud inimeste põhiõiguste rikkumise probleemi), siis ma olen väga skeptiline, et sellele tarbimisele ning levitamisele piiri panna kunagi suudetaks. Kuna informatsiooni tekib üha juurde, siis tekib sellega seoses ka piraatlust juurde. Kui juba täna ei jõuta piraatlusele piire panna, siis ammugi jõutakse seda tulevikus. Kui inimestel oleks vaba juurdepääs erinevale infole, mis poleks autoriõigusega kaitstud, väheneks ka piraatluse probleem. Autoriõiguste säilimist kommertslikel eesmärkide kaitseks pean aga kindlasti õigustatuks, sest kui persoon A soovib persoon B loominguga raha teha, siis miks ta peaks seda niisama teha saama? Öeldakse ju, et tasuta lõunaid ei ole. Millegipärast usun, et enamus piraatlust siiski täna toimub mittekommertslikul eesmärgil.

Lähtudes eelpool toodud infoühiskonna vajadustest vajab autoriõigusega seotud seadusandlus kohe kindlasti muutmist. Mina isiklikult näen ühe võimaliku ja mõistliku alternatiivina  Rootsi Piraadipartei poolt pakutut küll.

 

Viited:

1. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf