Reaalajasuhtlus kui otsesuhtlus üle võrgu on mugav ja kiire
suhtlemise võimalus. Mõeldes reaalajasuhtlusele, hüppavad esimesena pähe
sotsiaalvõrgustikud, kuid tegelikult on mõiste ju tunduvalt laiem. Reaalsuhtluse kasvav tendents on märgatav pea igas valdkonnas.
Erasektor on näinud selles võimalust pakkuda klientidele kõrgemat
teenusekvaliteeti. Näitena võib tuua EMT pakutava klienditeenindajaga reaalajas suhtlemise võimaluse. Sageli on see heaks alternatiiviks pikas kõnejärjekorras ootamisele. Paljud huvirühmad, organisatsioonid jm on loonud sotsiaalvõrgustike gruppe oma liikmetega vahetuks suhtlemiseks. Igale inimesele mobiilile helistamine
ilmselt oleks märka ebamugavam ning ka e-mailid kipuvad
sageli vastamata jääda.
Reaalajasuhtlus on väga hea võimalus pidada diskussiooni, küsida nõu, teha ajurünnakuid jne-jne. Kui suhtlus toimub rohkem kui kahe inimese vahel, on kõigil võimalus sellest võrdselt osa võtta ja sageli ollakse enda väljendamisel ka palju julgemad kui näost-näkku suhtlemisel. Siin muidugi tuleb omakorda mängu võrgu etikett (ehk netikett), mis vahel kipub ununema või tagaplaanile jääma.
Lisaks on reaalajasuhtluse positiivseks küljeks see, et inimesega saab suhtlusesse astuda sõltumata oma füüsilisest asukohast ja seda lausa tasuta. Miks peaksin saatma oma Austraalias resideeruvale sõbrale sms-i, kui on võimalik talle kirjutada Facebooki? Jah, igal pool ei pruugi tõesti olla võrguühendust, kuid samahästi ei pruugi ka levi olla.
Reaalasjasuhtlus mõjub teataval määral reaalsele suhtlemise oskusele pärssivalt. Inimesed ei oska enam ennast suuliselt väljendada ja sageli ka enam ei taha. Samuti ei suuda reaalajasuhtluse kanalid ikkagi edastada mõtteid ja emotsioone sellisel kujul nagu näost-näkku suhtlus. Kui reaalajasuhtlus hakkab näost-näkku suhtlemist asendama, on asjalood ikka halvasti. Seega tasub kõike teha ikka mõõdukuse piirides.
Reaalajasuhtlus on väga hea võimalus pidada diskussiooni, küsida nõu, teha ajurünnakuid jne-jne. Kui suhtlus toimub rohkem kui kahe inimese vahel, on kõigil võimalus sellest võrdselt osa võtta ja sageli ollakse enda väljendamisel ka palju julgemad kui näost-näkku suhtlemisel. Siin muidugi tuleb omakorda mängu võrgu etikett (ehk netikett), mis vahel kipub ununema või tagaplaanile jääma.
Lisaks on reaalajasuhtluse positiivseks küljeks see, et inimesega saab suhtlusesse astuda sõltumata oma füüsilisest asukohast ja seda lausa tasuta. Miks peaksin saatma oma Austraalias resideeruvale sõbrale sms-i, kui on võimalik talle kirjutada Facebooki? Jah, igal pool ei pruugi tõesti olla võrguühendust, kuid samahästi ei pruugi ka levi olla.
Reaalasjasuhtlus mõjub teataval määral reaalsele suhtlemise oskusele pärssivalt. Inimesed ei oska enam ennast suuliselt väljendada ja sageli ka enam ei taha. Samuti ei suuda reaalajasuhtluse kanalid ikkagi edastada mõtteid ja emotsioone sellisel kujul nagu näost-näkku suhtlus. Kui reaalajasuhtlus hakkab näost-näkku suhtlemist asendama, on asjalood ikka halvasti. Seega tasub kõike teha ikka mõõdukuse piirides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar